REPRODUSAUN
SISTEMA KAPITALISMU TUIR PRESPETIVA MARX
Nu'udar artigu ki'ik ida ka ensaiu badak ida hodi fahe hohanoin ida ne'ebe mak kritiku hodi haree ba fenomena sira ne'ebe mak sempre mosu iha sosieade nia leet.
Hakerek na'in: Maximiliano Seixas Miranda
I. Introdusaun
Artigu badak ida ne’e
sei koalia ho simples de'it kona-ba sistema ekonomia-polítika kapitalismu ne’ebe eziste no oinsá sistema ne’e rasik reproduz nia-an ka dezenvolve nia ezistensia. Iha primeira
parte simplesmente ha'u sei argumenta oituan kona-ba saidá mak kapitalismu.? Ho
perspetiva kritiku tuir teoria Marxismu no esplika mos kapitalismu nia rekezitu prinsipal ida mak
explorasaun, mais valias. Segunda parte ha'u sei argumenta badak deit kona-ba oinsá
mak kapitalismu halo reprodusaun ba nia sistema.? Parte ida ne'e mos sei esplika
kona ba : reprodusaun instrumentu de produsaun, forsa de traballu no relasaun
sosial de produsaun. Esplikasaun refere sei tuir matadalan teoriku ida ka livru
ida ho titulu "filosofia nu'udar arma ba
revolusaun" ne'ebe hakerek husi filósofu Marxista franseza ho naran Louis
Althusser. Terseira parte ha'u sei aumenta de'it hanoin simples ida kona-ba
aparellu ideolójika Estadu iha sistema kapitalismu nu’udar instrumentu atu hamate
jerasaun foun sira-nia mentalidade revolusionariu ba formasaun sosiedade ho
sistema seim eksplorasaun/klase husi ema ida ba ema seluk ka sistema sosialismu no parte ida ne'e mos ha'u sei fó hanoin krítiku
ida ne'ebe sai antiteze ba tópiku refere (parte terseiru nian). Ikus liu ha'u sei
foti konkluzaun badak hosi parte tolu nee.
II. KAPITALISMU
Etimologikamente
kapitalismu fahe ba liafuan rua kapital no ismu. Kapital signfika instrumentu ne’ebe bele halo produsaun hodi hetan
lukru, no ismu katak doutrina ka
konviksaun. Entaun, konkluzaun kapitalismu nu’udar meius de produsaun ne’ebe
bazeia ba kapital mak nu'udar relasaun
umanu iha sosiedade nia laran.
Kapitalismu mosu iha sékulu XX
wainhira klasse borjuis sira hamosu
revolusaun franseza iha tinan 1876. Wainhira instrumentu de produsaun dezenvolve maka’as
iha momentu ne’eba sai kauza ba revolusaun borjuis ne’ebe harahun sistema
feudal hodi troka ho sistema ka sosiedade kapitalista. Sistema kapitalismu ida
ne’e bazeia ba direitu de propriedade privadu mak sai faktor prinsipal iha relasaun interumanu ba hala’o aktividade
produsaun hodi hakonu nesesidade moris nian (nesesidade ekonomika). Tan ida nee
kapitalismu mosu mai atu haburas nafatin
sosiedade de klasse, mak hanesan : klasse nain (kapitalista) no klasse la'os
nain (proletariadus).
Tuir Karl Marx klasse rua ne’ebe eziste iha sosiedade, ne'e
nu’udar kontradisaun antagonismu katak kontradisaun ne'ebe labele rekonsilia ona
ka labele hadame ona liu hosi dalan harii Estadu hanesan agora (demokrasia
borjuista). Marx hatete katak só uniku klasse proletariadu sira mak bele
halakon kontradisaun ne'e, wainhira klasse proletariadu sira konsege hadau poder
Estadu no harahun sistema ekonomia-polítika ne'ebe kesi metin klasse iha sosiedade. Karik habadak
liafuan : klasse kiak sira tenke halo mudansa radikal ka halo Revolusaun ba
sistema explorador no exploitador (kapitalismu) hodi forma sosiedade foun ida ne'ebe seim
explorasaun hosi ema ida ba ema seluk (sosialismu-komunismu).
Paragrafu iha leten haklaru ona mai ita atu bele
identifika pozisaun Estadu iha sosiedade kapitalista. Karl Marx define Estadu
nu'udar instrumentu represivu no ideologiku ne'ebe klasse superior (riku) sira
uza hodi hanehan klasse inferior (kiak) sira. Tanba Estadu ne'e produtu hosi
kontradisaun antagonismu entre klasse rua ne’ebe luta iha sosiedade istorika.
Definisaun ne’ebe fó hosi Karl Marx hatudu mai ita katak Estadu nunka mais
neutru ka independente iha sosiedade de klasse (kapitalismu). Estadu sempre
sadere ba interesse klasse superior (ukun nain) sira, tan ida nee pertinente tebes ba
klasse inferior sira atu halo revolusaun hodi harahun Estadu konservatista no
explorador sira. Lenine mos hatete katak pasu primeiru ba revolusaun mak hadau poder
Estadu. Karik klasse kiak sira konsege harahun sistema kapitalismu no halakon
kontradisaun de klasse iha sosiedade nia laran sei rezulta dezaparesimentu do Estadu ka
Estadu ne'e rasik neineik sei lakon mesak (lee
livru : Estadu no revolusaun “Hakerek husi Lenine”).
Hanesan haktemik iha paragrafu segundu katak sistema
kapitalismu hahoris klasse rua iha sosiedade nia le’et (kapitalista no
proletariadus). Kapitalista sira privatiza hotu faktores de produsaun no
instrumentu de produsaun ka sira mak sai nain ba kapital hotu-hotu no proletariadu
sira sai hanesan traballador livre hodi fa’an sira nia forsa de traballu ba
kapitalista sira, tamba proletariadu
sira la iha rekusus hodi halo produsaun ba satisfasaun nesesidade famila nian. Hosi ne'e ita
bele identifika katak sistema kapitalismu nakonu ho kór propriedade privadu.
Tipu propriedade
privadu ne’e mak forma sosiedade ba klasse rua: Riku no Kiak. Tamba sira ne’ebe
mak iha propriedade ka sai nain ba kapital sei kontinua riku no sira ne’ebe mak
la iha propriedade ka la iha kapital sei kontinua kiak hosi jerasaun ba
jerasaun.
III. Eksplorasaun mais valias
Karl Marx hatete : Rekezitu absolutu ba sistema
kapitalismu mak explorasaun mais valias ka kapitalismu labele eziste seim explorasaun. Entaun, oinsá kapitalismu halo explorasaun ?
Hanesan hatete iha biblia Karl Marx, Das kapital : Sosiedade kapitalista mosu mai nakonu ho komodidade
(komoditi). Husi ne'e ita bele dehan katak Traballador livre kategoriza sai
komoditi hodi fa'an nia forsa de traballu iha merkadu kapitalista. Traballador
livre (proletariadu) sira sei halo kontratu ho kapitalista ida no seluk atu
nu'une bele hetan netik materia ruma hosi kapitalista sira hodi bele aguenta moris
iha mundu ida nee. Entaun, hosi nee ita bele identifika katak kapitalista sira
halo explorasaun liu hosi servisu ne'ebe mak traballador sira halao.
Haktemik ona iha parágrafu leten katak sosiedade
kapitalistika hamosu klasse rua : kapitalista no proletariadus. Entaun
pertinente tebes hatete mai ita atu husu saida mak klasse rua ne'e halo ?
Klasse rua ne'ebe eziste iha aktividade produsaun
ekonómika mak hanaran relasaun sosial de
produsaun. Iha relasaun sosial ida ne'e,ida mak sai nain ba kapital (kapitalista)
no ida seluk mak sai traballador livre (proletariadus). Tamba ne'e kapitalista sira-nia
servisu mak kria Lei hodi asegura sira-nia interese no halo akumulasaun ba
kapital/lukru no traballdor sira mak halo produsaun hodi produz sasan ne'ebe
bele fa'an ka komoditi.
Iha Das Kapital Marx klassifika servisu ne'ebe traballador
sira halao ba tipu rua : Servisu útil
no servisu liu oras. Servisu útil mak servisu ne'ebe
traballador sira halo hodi hamosu lukru ne'ebe loloos sufisiente ona ba sira nia
renumerasaun ka to'o ona sira nia osan fulan (salariu mensal). Servisu liu oras mak servisu ne'ebe traballador sira halao hodi oferese lukru
gratuitamente ba kapitalista sira. Tamba ne'e kapitalista sira explora
traballador sira liu husi oras servisu ne'ebe determinadu.
II. IV. REPRODUSAUN
Antes
ita tama ba esplikasaun ampla kona ba tópiku iha leten,dahuluk hakarak hato'o
sujestaun hosi filosofu Louis Allthuser ne'ebe dehan : Ema teknokrátiku ka
intelektu ne’e, ita konsidera nafatin hanesan borjuis ki'ik tamba wainhira nia
koalia, nia ideolojia borjuis mak koalia. Lenin mos dehan katak klasse
teknokrátiku individualmente no polítikamente bele hanaran-an nu'udar klasse
revolusionariu maibe nu'udar massa (forsa) konsidera nafatin hanesan borjuis ki’ik iha
nia ideolojia rasik. Tanba ida ne'e Louis Allthuser sujere katak ba se de’it mak
hakarak sai estudante Marxista-Leninista, tenke halo revolusaun ideolojika ba
nia kakutak ne'ebe sei falun ho ideolojia borjuista. Louis Allthuser akresenta
katak atu halo revolusaun ita presiza militante movimentu ka partidu ne’ebe sai
sientista marxista (materialismu istorika) no filósofu marxista (materialismu
dialektika) atu nune’e bele hametin no defende teoria Marxismu-Leninismu. Maibe la fasil atu intelektu ida sai sientista no filósofu marxista tamba iha difikuladade
rua ne’ebe mak presiza atu ultrapasa, difikuldade rua ne’e mak hanesan: Difikuldade polítika katak ema intelektu
ida ne’ebe hakarak sai estudante marxista-leninista nafatin sai borjuista kiik
tan ne’e nia tenke halo revolusaun polítika no ideolójika ba nia hanoin ka
mentalidade hodi halakon nia ideolojia borjuis. Difikuldade teórika katak sai estudante marxista-leninista tenke
dezenvolve no defende Marx nia teoria revolusionariu no tenke iha kultura
revolusionariu.
Ø Tamba saida mak hau
tenke hato’o uluk sujestaun husi folósofu Louis
Allthusser nian ?
Iha razaun ruma neebe mak hau sei responde ba pergunta refere: Tanba atu nune’e
estudante marxista-leninista tenke iha imaginasaun kritiku
kona ba ideolojia borjuis ne’ebe falun sosiedade kapitalista.
Ø Tanba atu nune’e
estudante marxista-leninista bele koñese nia realidade
material rasik iha sistema kapitalista nia laran
no hatu’ur nia pozisaun ho lolos nu’udar ema revolusionariu. .
Ø Tanba nune’e estudante
marxista-leninista bele komprende kapitalismu nia
reprodusaun liu husi ideolojia.
Ø
Tanba atu nune’e estudante marxista-leninista bele
komprende oinsá borjuista sira halo reprodusaun ba klasse rua ne’ebe eziste iha
sosiedade kapitalista.
Tuir
teoria marxismu dehan katak ekonomia ka baze infraestrutura mak determina
polítika ka supraestrutura. Signifika
katak aktividade produsaun ba hakonu nesesidade moris mak forma sosiedade ida
ka determina sistema polítika neebe eziste, ezemplu hanesan aktividade
produsaun neebe hametin ka hakesi propriedade privadu hodi rezulta klasse mak
forma sosiedade kapitalistika ka determina sistema politika kapitalismu.
Iha
aktividade produsaun ka ekonomia, emar sira presiza instrumentu de produsaun ,forsa de traballu no relasaun sosial de
produsaun hodi hakonu nia nesesidade. Tamba nee mai ita ba esplika oinsá
sistema kapitalismu reprodus fali nia instrumentu de produsaun, forsa de
traballu no relasaun sosial de produsaun.
V. Reprodusaun
instrumentu de produsaun
Karl
Marx hatete katak ema ne’ebe mak la han ohin loron nia sei labele moris iha
loron aban, signifika katak sistema ekonomia-politika ne’ebe mak la reprodus
nia an ka nia sistema, sei la bele eziste iha loron aban ka futuru.Tamba ne’e
mak rekezitu prinsipal ba produsaun mak reprodusaun.
Entaun saida mak instrumentu de produsaun ?
Instrumentu
de produsaun mak meterial sira ne’ebe mak uza hodi halo produsaun hanesan rai, makina
nsst.. hodi kapitalista sira bele hetan lukru máximu tamba kapital ne’e
signifika sasan ne’ebe bele produz lukru.
Maibe estudante marxista-leninista tenke hatene katak instrumentu de
produsaun iha sistema kapitalista ne’e ho tipu propriedade privadu, signifika
katak instrumentu de produsaun ne’e ema ida ka grupu riku sira mak sai nain
tamba ne’e lukru neebe mak traballador sira produs liu husi oras servisu sei determinadu oferese
gratuitamente ba makina nain sira.Tan ne’e haktemik iha leten katak kriteriu
absolutu ba kapitalismu nia ezistensia mak explorasaun.
Entaun kapitalismu reprodus nia instrumentu de produsaun
liu husi dalan saida ?
Louis Allthusser dehan katak la iha
produsaun se la iha reprodusaun ba instrumentu de produsaun. Sistema
kapitalismu reprodus nia instrumentu de produsaun liu husi investimentu ne’ebe
kapitalista ka osan nain sira halo mak hanesan :akumulasaun materia prima,konstrusaun kompania bobót sira,fábrika, nsst
Maibe
presiza mos hatene katak kompania kapitalista ida labele reprodus nia
instrumentu de produsaun rasik tamba ne’e kapitalista ida ho seluk sempre harii
koperasaun ka hametin relasaun komersial livre atu nune’e bele investe ba malu
hodi reprodus nafatin sistema kapitalismu mundial. Ezemplu : kapitalista A husi
Timor-leste iha kompania ne’ebe produs batako no iha kapitalista B husi
Indonesia neebe nia kompania iha produsaun fábrika batako nian. Entaun atu
reprodus kapitalista A (Timor-leste) nia instrumentu de produsaun kapitalista A
tenke presiza makina husi kapitalista B (Indonesia) atu bele halo reprodusaun.
Maibe nuudar estudante marxista-leninista tenke foti konkluzaun krítiku katak
instrumentu de produsaun neebe produs iha indonesia hodi reprodus instrumentu
de produsaun iha Timor-Leste laos kapitalista sira nia kosar been,maibe
traballador remuneradu sira mak produs.
VI. Reprodusaun
forsa de traballu
Dahuluk ita presiza husu,saida mak forsa de traballu?
Forsa de traballu mak enerjia ne’ebe traballador sira iha hodi halo
produsaun komoditi ba kapitalista sira. Sim, ema sempre kestiona katak tenke
servisu no hasai forsa mak bele iha rekompensasaun. Maibe nuudar
marxista-leninista ne’ebe revolusionariu tenke iha analisa krítiku katak
rekompesasaun ka remunerasaun ne’ebe fó ba traballador sira atu rekopera nia
enerjia ne’ebe gasta la justu tamba kapitalista sira halo kontratu ho
traballador sira ho oras servisu ne’ebe determinadu atu nunee sira bele bosok
traballador sira hodi nauk sira nia oras servisu. Ida nee mak ita hanaran
eksplorasaun husi ema ba ema.
Entaun oinsá reprodusaun forsa de traballu nee halao ?
Sim,kapitalista sira tenke reprodus forsa de traballu atu nune’e
traballador sira nafatin halo produsaun komoditi no lukru ba sira. Iha leten
esplika ona katak ba reprodusaun instrumentu de produsaun halao internalmente
iha kompania kapitalista sira, entaun reprodusaun forsa de traballu ne’e halao
fora husi kompania. Signifika katak reprodusaun forsa de traballu ne’e liu husi
remunerasaun. Tamba saidá ? Tamba kapitalista sira remunera traballador sira
bazeia ba kontratu neebe sira halo atu traballador bele atende netik nia
nesesidade ekonomika familiar atu nune’e nia bele moris no sai traballador eternu
(too mate). No traballador sira biolojikamente reprodus nafatin ema (sujeitu
produtor) hanesan nia oan sira atu aban bainrua bele sai mos traballador ba
produsaun kapitalistika. Ezemplu : João (traballador) halo kontratu ho kompania
batako nain (Mateus/kapitalista), iha kontratu refere dehan fulan ida 115$.
Loron ba loron joão ba servisu uza nia forsa de traballu hodi produs batako, tuir
lolós semana ida deit joão bele produs ona batako ne’ebe nia folin to’o ona ka
hanesan ona ho nia salariu mensal. Maibe tamba politika kapitalista ne’ebe
hatuur iha kontratu halo joão la konxiente katak Mateus explora hela nia forsa
de traballu gratuitamente. Ida nee mak explorasaun mais value iha kapitalismu.
Wainhira too fulan ida joão simu deit 115$ atu bele atende nia nesesidade
ekonomika. Remunerasaun 115$ neebe Mateus fó Joao nee mak halo reprodusaun
forsa de traballu. Atu João nafatin mai halo produsaun iha loron aban entaun
Mateus (kapitalista) tenke fó 115$ ba nia.
Entaun husi ne’e ita bele identifika katak reprodusaun
forsa de traballu hala’o liu husi remunerasaun. Remunerasaun ne’ebe kapitalista
fó ne’e nu’udar material ida atu traballador reprodus nia forsa de traballu
rasik.
VII. Reprodusaun
relasaun sosial de produsaun
Antes
ita hakat ba esplikasaun ne’ebe koalia sobre oinsá kapitalismu reprodus nia
relasaun sosial de produsaun iha aktividade ekonómika, dahuluk ita tenke
komprende lai perspektiva marxismu kona ba Estadu nia pozisaun.
Jeralmente
Karl Marx define Estadu nu’udar instrumentu ne’ebe klasse superior ka poderozu
(riku) sira uza hodi hanehan klasse inferior (kiak) sira. Tamba riku sira ne’ebe
iha interesse ekonomia-politika no iha poder mak haketak an ba envolve iha
Estadu hodi asegura no haburas nafatin sira nia interese individualismu liu
husi desizaun polítika, lei no dekretu lei sira ne’ebe kria. Normalmente iha
palku polítika klasse superior sira sempre kampaña kona ba ideolojia ne’ebe mak
bele hahoris no haburas deit esperansa no imajinasaun povu ki’ik atu nune’e
povu ki’ik nafatin submete no alienadu ba sira nia ideolojia atu sira bele
subar iha ideolojia hodi hanehan nafatin klasse inferior sira. Ezemplu : Loron
ba loron iha diskursus elite polítiku sira, sempre koalia kona ba
dezenvolvimentu,estabilidade nsst. Idelojia hirak ne’e ho intensaun atu hadukur
povu ki’ik nia matan ba partisipasaun krítiku iha ambiente polítika.
Marxismu
klassiku hare’e no define Estadu nuudar aparellu koersivu no represivu ne’ebe
kompostu husi birokrasia,polisia,militar,prisaun nsst. Tamba sira konsidera Estadu
halao nia funsaun ho forsa fíziku no opressivu liu husi aparellu hirak ne’e.
Maibe Louis Althusser dehan : Sé ita konsidera Estadu hanesan nee entaun dalan
ba harii sosiedade foun (sosialismu no komunismu) ita sei la atinje maske ita
manan revolusaun ka manan luta ba hadau poder nian. Tamba ita tenke hatene
hafahe poder Estadu no aparellu Estadu, atu nune’e ita bele
hadau poder Estadu no harahun aparellu Estadu. Althusser observa revolusaun
Bolshevik neebe konsege hadau poder Estadu
iha 1917 ne’ebe lidera husi Lenin,maske kiak sira konsege hadau poder
Estadu no organiza an ona sai ditadura proletariadu maibe sira husik nafatin ka
la harahun aparellu Estadu n’eebe eziste no aparellu Estadu hirak ne’ebe eziste
sei impede nafatin dalan ba formasaun sosialismu-komunismu neebe perfeitu.
Althusser dehan : ida ne’e mak sala ne’ebe Lenin repete fila-fila.
Em
konkluzaun katak : Lenin hatete, objetivu ba luta de klasse mak hadau poder
Estadu. Entaun klasse oprimidu sira tenke haketak poder Estadu no aparellu Estadu.
Tamba aparellu koersivu no repressivu eziste tamba interesse husi klasse
superior (riku) sira neebe kaer poder iha polítika ka Estadu no aparellu ida ne’e
nu’udar instrumentu atu hanehan klasse inferior sira. Objetivu husi
difrensiasaun ne’e atu nune’e loron ida klasse inferior sira hadau poder Estadu
no iha parte seluk mos bele harahun aparellu Estadu ne’ebe eziste hodi troka
fali aprellu foun tuir sistema sosialismu no komunismu nian.
Louis
Althusser konsidera teoria Karl Marx sobre Estadu sei ho karakter deskritivu.
Teoria deskritivu tuir Althusser katak teoria ida ne’ebe sai inisiu hodi loke
dalan ba teoria sientifiku ida,laos signifika Althusser la konsidera
interpretasaun Marxista klassika sira ne’ebe dehan Estadu née aparellu koersivu
no repressivu maibé tamba nia hakarak sientifika teoria Karl Marx sobre Estadu.
Entaun saida mak Althusser atu aumenta iha teoria Estadu marxismu ?
Althusser atu akresenta deit aparellu
Estadu ideolojiku ne’ebe mak halo kolaborasaun de klasse iha sistema nia
laran.
Ita
labele konfunde aparellu repressivu do
Estadu ho aparellu ideolojiku do
Estadu. Iha teoria marxista ne’ebe konsidera Estadu nu’udar aparellu
repressivu tamba kompostu husi birokrasia, polisia, prisaun, nsst ne’ebe hala’o
nia funsaun ho forsa fíziku hodi oprime klasse inferior sira. Ida ne’e
diferente ho aparellu Estadu idelojiku tamba aparellu Estadu ideolojiku
kompostu husi instituisaun sira ne’ebe ho estatutu privadu no públiku(públiku ho sistema borjuis/kapitalista).
Instituisaun
sira ne’ebe mak Althusser konsidera hanesan aparellu idelojiku do Estadu mak :
a.
Aparellu Estadu ideolojiku relijioza (sistema igreja sira
ne’ebe mak oioin).
b.
Aparellu Estadu ideolojiku edukasional (sistema edukasaun
publiku no privadu ne’ebe mak nia kurikulum oioin).
c.
Aparellu Estadu ideolojiku familia.
d.
Aparellu Estadu ideolojiku Lei.
e.
Aparellu Estadu ideolojiku polítika (sistema polítika, inklui
mos partidu politika ne’ebe oioin).
f.
Aparellu Estadu ideolojiku organizasaun .
g.
Aparellu Estadu ideolojiku de komunikasaun
(komunikadu imprensa, radiu, nsst)
h.
Aparellu Estadu ideolojiku kultural (arte no aktividade
desportivu ne’ebe oioin).
Saida
mak halo aparellu rua ne’e sai diferente ? Sim. Aparellu rua ne’e diferente
tamba : Primeiru, aparellu Estadu
repressivu eziste hanesan úniku aparellu Estadu ne’ebe halao nia funsaun ho
forsa no segundu, aparellu Estadu
ideolojiku kompostu husi aparellu institusional barak ka pluralidade
institusonal ne’ebe halao nia funsaun ho ideolojia. Iha diferensia seluk entre
aparellu rua nee mak : aparellu Estadu repressivu eziste ho status publiku no
aparellu Estadu ideolojika eziste ho status privadu.
Exatamente
sei mosu pergunta ida dehan : tamba saidá mak instituisaun ne’ebe ho status
privadu mos konsidera sai aparellu Estadu ideolojiku ?
Marx dehan : Realidade ne’e totalidade ida. Estudante marxista-leninista
tenke hare’e realidade ne’e ho inteiru. Signifika katak orgaun ida labele iha
independensia absoluta maibé iha interelasaun ka iha ligasaun ba malu iha
sistema ida nia laran. Tamba nee nuudar marxista ne’ebe metódiku, analítiku no
krítiku labele preokupa ba orgaun ne’ebe eziste ho status públiku ka privadu
maibé importante mak tenke hatene orgaun nia funsionamentu iha sosiedade nia le’et.
Tamba orgaun aparellu ne’ebe ho status públiku ka privadu ne’ebe eziste ne’e nu’udar
produtu husi sistema no sempre fila kontribui ba sistema ne’e rasik,atu nunee
sistema ne’e bele asegura nafatin klasse iha sosiedade hanesan sistema
kapitalismu.
Parágrafu
iha leten hatudu diferensia entre aparellu Estadu repressivu no ideolojiku ne’ebe
repressivu hala’o nia funsaun ho forsa no idelojiku hala’o nia funsaun ho
ideolojia. Maibe la signifika katak aparellu rua ne’e totalmente no
indepedentemente hala’o nia funsaun ho forsa no ideolojia tamba aparellu
repressivu halao nia funsaun primariu ho forsa no hala’o mos funsaun sekundaria
ho ideolojia no aparellu Estadu ideolojika halao nia funsaun primaria ho
ideolojia no funsaun sekundaria ho forsa. Ezemplu : aparellu Estadu ideolojiku
edukasaun,baibain mestre sira fó moral (funsaun primaria) no haruka estudante
sira hakruk ba rejimentu (funsaun sekundaria), aparellu Estadu repressivu PNTL,
kondena povu kiik sira (funsaun primaria) no fó moral ba komunidade (funsaun
sekundaria).
Hatete
mai ita katak ita labele preokupa liu aparellu rua nia funsaun ho forsa ka
ideolojia maibe importante liu mak analiza no krítika ba nia funsionamentu iha
sistema nia laran, tamba aparellu rua ne’e sempre lori klasse inferior sira no
dogmatiza sira atu hakruk ba ideolojia
neebe dominante iha sistema nia laran (ideolojia
dominante mak ideolojia borjuis/kapitalista). Tamba Althusser dehan : Klasse ne’ebe mak nain ba poder do Estadu
sempre halo nia hegemonia liu husi ideolojia neebe dominante. Ezemplu :
Ideolojia dezenvolvimentu nasional. Klasse superior ne’ebe mak kaer poder do
Estadu sempre halo kampaña ba ideolojia refere no obriga klasse inferior sira
atu submete nafatin ba ideolojia liu husi aparellu Estadu ideolojiku no
repressivu. Tamba aparellu Estadu ideolojiku (relijiaun) no repressivu
(polisia) sempre halo kampaña ba klasse inferior sira kona ba ideolojia
kontribui ba dezenvolvimentu nasional. Klasse inferior ne’ebe mak rona no
submete ka halo tuir ideolojia ne’e signifika katak nia submete ba klasse
superior (ukun nain explorador) sira ne’ebe sai nain ba Estadu.
Husi ne’e
ita bele identifika katak aparellu Estadu laos objetu ne’ebe ita atu ba hadau
ka harahun deit hodi troka aparellu seluk maibe konsidera aparellu Estadu
ideolojiku hanesan kampu de batalla ideolojika. Tamba nee estudante
marxista-leninista(eskerda) tenke iha konxiensia ideolojika-polítika no kuda
nia kultura revolusionariu hodi luta iha kampu ideolojika no tenke hatene halo
diferensia ba liafuan de klasse.
Signifika liafuan de klasse katak
liafuan ne’ebe bele kontribui ba kosiensializasaun luta de klasse no liafuan ne’ebe
mak atu dogmatiza no hamate mentalidade revolusionariu liu husi : Diskursus
politikus, diskusaun, livru, media, nsst.
Esplikasaun
iha leten nuudar rezumu kona ba Estadu nia ezistensia atu nune’e bele lori ita
ba komprensaun temátiku reprodusaun relasaun sosial de produsaun.
Tamba
saidá mak hau tenke dada esplikasaun neebe naruk kona ba Estadu antes koalia
kona sistema kapitalismu reprodus nia relasaun sosial de produsaun ?
Primeiru, tamba antes atu koalia kona sistema ida reprodus nia an
ka ezistensia, dahuluk tenke komprende lai organizasaun ka instrumentu ne’ebe
produs sistema ne’e. Instrumentu
nee mak hanaran Estadu.
Segundu, tamba aparellu Estadu rua, idelojiku no repressivu ne’ebe hau sita iha
leten mak sai orgaun reprodutor ba relasaun sosial de produsaun iha sistema
kapitalismu.
VIII. Oinsá
sistema kapitalismu reprodus nia relasaun sosial de produsaun ?
Sim, haktemik
ona iha parte segundu katak rekezitu absolutu ba produsaun mak reprodusaun. Sem
reprodusaun la iha mos produsaun no sem produsaun la iha mos reprodusaun. Sita
ona iha leten katak iha relasaun sosial de produsaun kapitalistika ho tipu
propriedade privada,sujeitu ba produsaun fahe ba rua : sujeitu nain (kapitalista/kapital nain) no sujeitu laos nain (traballaor
sira).
Reprodusaun relasaun sosial de produsaun funsiona liu husi supraestrutura ka
polítika legal ne’ebe estabelisidu iha Estadu no funsiona partikularmente liu
husi aparellu Estadu repressivu no ideolojiku. Aparellu rua ne’e tantu
repressivu ka ideolojiku sempre servisu ba reprodusaun klasse rua neebe eziste
iha sosiedade no iha aktividade produsaun tamba aparellu Estadu repressivu
kompostu husi forsa oioin (militar, polisia, nsst) hodi eduka fizikamente
klasse laos nain sira atu hakruk
nafatin ba klasse nain sira iha
prosesu produsaun no aparellu Estadu ideolojiku ne’ebe kompostu husi
pluralidade institusional (relijiaun, eskola, nsst) ne’ebe eziste mos eduka no dogmatiza klasse laos nain sira ideolojikamente atu sira
bele pratika tuir ideolojia refere hodi hakesi nafatin relasaun sosial de
produsaun. Ezemplu : polisia no reliziaun sira ne’ebe halo sosializasaun iha
komunidade nia le’et sempre kampaña kona ba klasse laos nain sira tenke kumpri sira nia dever hodi servisu ho diak iha
kompañia privadu sira atu nune’e bele haburas sustentabilidade ekonomika no
kontribui ba dezenvolvimentu nasional.
Husi ne’e ita bele hatete katak luta represivu no
ideolojika ne’ebe aparellu rua ne’e halao ho objetivu atu reprodus nafatin
relasaun sosial de produsaun ne’ebe la seluk la le’et nu’udar reprodusaun
relasaun eksploitasaun. Relasaun eksploitasaun ne’ebe eziste entre klasse rua
iha prosessu aktividade produsaun kapitalistika. Tamba aparellu Estadu
repressivu funsiona tuir nia ierarkia servisu ne’ebe hala’o funsaun ho fizika
hodi manda no fó pena ba klasse laos nain
sira. Iha sorin seluk mos aparellu Estadu ideolojiku halao nia funsaun ho
ideolojia hodi hamaus nafatin klasse laos
nain sira nia mentalidade ba dever subordinasaun atu nune’e klasse laos nain sira bele sai nafatin
subordinator ba klasse nain sira iha
aktividade produsaun kapitalistika.
Aparellu
Estadu tantu ho status públiku ka privadu no repressivu ka ideolojiku ne’ebe
eziste iha sistema politika ida nia laran hanesan kapitalismu, hotu-hotu sempre
luta ba rezultadu ida deit mak haburas relasaun sosial kapitalistika. Aparellu
hotu-hotu luta atu atinje rezultadu ne’ebe ida deit liu husi sira nia servisu
rasik ne’ebe montadu ona husi sistema kapitalismu,sistema ne’ebe monta husi
kapitalismu mak eksplorasaun no eksploitasaun.
Aparellu
Estadu ne’ebe eziste bele halo nia funsaun reprodusaun sosial de produsaun husi
instrumentu komunikasaun oioin hanesan: Radiu (omilia moralismu ne’ebe baibain ita rona no iformasaun oioin ne’ebe
ekspressa ba klasse laos nain sira), Konsertu (ideolojia dominante no eksplorasaun
neebe artista sira ekspresa liu husi kantiku sira),aktividade
desportiva (valor moralismu reaksionariu
no imajinismu ne’ebe baibain kampaña iha kampu desportiva), livru (livru sira ne’ebe fo konesimentu ka hatudu
dalan mai ita, oinsá mak atu hakruk ba dever moral no norma sosial oioin),diskursus
politikus (liafuan ka omilia armoniku ne’ebe
normalmente klasse superior sira ekspresa liu husi seminariu oioin, nsst). Aktividade hirak ne’ebe
lao iha komunidade nia le’et hotu-hotu luta no halo hejemonia ideolojika ne’ebe
dominante ka husi klasse superior sira ba klasse inferior sira.
Maibe
iha aparellu Estadu ideolojiku neebe oioin, iha aparellu Estadu ideolojiku ida
ne’ebe halao nia funsaun ofisialmente ba halo kampaña ka hejemonia ideolojika
hodi reprodusaun nafatin relasaun sosial de produsaun. Aparellu Estadu
ideolojika nee mak Eskola. Eskola
nuudar fatin atu eduka sujeitu sira hodi reprodus fila fali sistema ne’ebe
eziste. Iha sistema kapitalismu, eskola
neebe estabelese, la preokupa nia privadu ka públiku hotu-hotu kontribui hodi
reprodus fali sistema nia ezistensia. Tamba kurikulu eskolar ne’ebe aplika iha
eskola ne’e monta husi klasse superior ka ukun nain sira atu nune’e bele trasa
nia kampaña ideolojika hodi produs nafatin sujeitu ne’ebe bele reprodus no
kontribui nafatin sistema nee. Ezemplu badak deit, tamba saidá mak hahu husi
edukasaun pré-eskolar too ensinu superior professor ida nunka krítika Estadu
nia pozisaun maibe eduka ita atu kontribui deit ! Tamba kurikulu ne’ebe aplika
no sisensia ne’ebe mestre sira hanorin hia eskola ne’e ho filofosia no metodu
borjuismu ka kapitalismu.
Tamba
ida ne’e sujere ba mestre sira ne’ebe iha kompetensia legal ba edukasaun atu
komprende no deskonfia mekanismu servisu iha prosesu transformasaun
konesimentu. Mestre sira labele konsidera eskola ne’e hanesan fatin netral ne’ebe
sees husi ideolojia polítika maibe sira tenke krítika nia profisaun no teoria
ka siensia ne’ebe sia hanorin tamba edukasaun neebe mestre sira hala’o nee laos
natural maibe obrigasaun husi sistema polítika ne’ebe ho objetivu atu reprodus
nia an.
Iha
parte seluk mos reprodusaun relasaun sosial de produsaun funsiona liu husi
tradisaun moralismu,ordem normativas sira seluk neebe atu haruka ita hakruk ba
ideolojia ne’ebe dominante iha sistema kapitalismu tamba normalmente emar barak
la deskonfia no la krítika liufuan sira ne’ebe sira rasik konsumu. Ho ida ne’e
nuudar estudante marxista-leninista neebe revolusionariu no kritiku tenke
hatene haketak moral progressivu ka revolusionariu no moral konservatismu.
IX. Aparellu Estadu ideolojiku nuudar instrumentu hodi hakoi
konxiensia revolusionariu ba formasaun sosialismu-komunismu.
Aparellu
Estadu ideolojiku esklarese tiha ona iha parte segundu neebe kompostu husi
pluralidade institusional (edukasaun, igreza, nsst) ,aparellu hirak ne’e hala’o
nia funsaun prinsipal ho ideolojia no funsaun sekundaria ho forsa hodi
kontribui ba floresimentu sistema ne’ebe estabelesidu husi klasse superior ka
riku sira.
Atu
haklean tema iha leten,dahuluk presiza komprende saida mak ideolojia no nia
funsaun ?
Idelojia
tuir Marx hatete katak ideia sistematiku no imaginasaun ne’ebe domina ema ida
ka grupu sosial nia hanoin. Husi signifikadu ida ne’e ita bele analiza katak
ideolojia mosu husi prátika sosial konkretu iha sosiedade no relasaun konkreta
interumanu iha moris loron-loron nian tamba ideolojia nu’udar imajinasaun ida
kona ba relasaun entre ema ho nia kondisaun ezistensia ne’ebe konkreta.
Louis Althusser iha teze rua ne’ebe koalia relasiona ho
ideolojia, mak hanesan ;
1.
Ideolojia dezena relasaun
imajinariu entre ema ho nia ezistensia konkreta, signifika katak ideolojia ne’e dezenu husi ema nia hare’e
ba realidade.
Tuir lolós
ideolojia ne’ebe mak ita konsume no ekspressa husi ema ida ba ema seluk tenke
koresponde duni ho realidade ne’ebe ita hare’e no sente. Maibe iha sistema
kapitalismu klasse superior sira uza ideolojia hanesan instrumentu neebe sira
uza liu husi aparellu oioin hodi halo klasse inferior sira la konsiente tamba
klasse superior ne’ebe iha poder politiku no ekonomiku hakfila ideolojia sai
utopia hodi fó imajinasaun ka esperansa de’it ba klasse inferior sira hodi hakruk
nafatin ba klasse superior sira. Ezemplu hanesan, ideolojia fiar ukun fuan sanulu husi Maromak (tenke missa, keta
nauk, keta oho, nsst ), ideolojia
kontribui ba dezenvolvimentu (tenke hakrruk ba sistema ne’ebe monta husi
klasse superior sira se ita kontra dehan impede dezenvolvmentu, labele krítika
klasse superior sira), ideolojia promove
justisa borjuis (fó ulun ba lei ka traballador tenke 115$ tuir lei do traballu,
tenke respeita orgaun soberanu Estadu neebe kompostu husi ema riku, nsst).
Sim, ideolojia
tenke dezena duni saida mak akontese iha realidade hanesan, eksplorasaun husi ema ba ema, ukun nain
hanehan povu kiik, dezekilibriu ekonomiku (salariu mensal : povu kiiK 115$ no
ukun nain rihun $), Estadu la neutru, kontradisaun kiak ho riku, tamba teze
primeiru iha leten hatete katak ideolojia ne’e dezenu husi ema ho nia
ezistensia, maibe tamba klasse superior sira matenek no hakarak hanehan nafatin
klasse inferior sira entaun sira funsiona ideolojikamente ho liafuan midar ka
doutrina midar ne’ebe la korresponde ho realidade hodi hamate ka kontra nafatin
konxiensia politika revolusionariu klasse inferior sira nian.
2.
Ideolojia iha ezistensia
material, signifika katak
ideolojia dominante ka ideolojia sira ne’ebe klasse superior sira kampana no
halo hejemonia ba klasse inferior sira iha ezistensia material tamba
inkonxientemente klasse inferior sira sempre materializa ka halo tuir saida mak
klasse superior sira hatete liu husi ideolojia. Ezemplu : liu husi aparellu
Estadu ideolojiku hatete katak povu kiik sira tenke kontribui ba justisa, dezenvovimentu
no tane ás disgnidade elite politiku sira. Tamba povu kiik la konxiente entaun
sira foti asaun tuir ideolojia refere maibe realmente justisa ba ema balu deit
no dezenvolvimentu benefisia ema balu deit.
Asaun konkreta ne’ebe
klasse inferior sira foti tuir ideolojia haruka nee konsidera nuudar materia
ideolojika. Tamba iha teze segundu dehan ideolojia iha nia ezistensia material
rasik.
Husi esplikasaun iha leten lori ita ba komprende aparellu
Estadu ideolojika iha sistema borjuis/kapitalismu funsiona hanesan instrumentu
ida ne’ebe atu impede klasse revolusionariu sira nia konxiensia de klasse, luta
de klasse no revolusaun ba harii sosiedade foun ka sosialismu.
Maibe
atu hakat ba esplikasaun,ita presiza hamosu teze rua hodi bele ajuda ita
komprende funsaun ideolojika ne’ebe klasse superior sira uza nuudar instrumentu
hodi hakoi klasse inferior nia mentalidade revolusionariu.Teze rua ne’e mak
hanesan:
a) La iha prátika se prátika ne’e laos husi ideolojia no
laos iha ideolojia nia laran.
b) La iha ideolojia se laos husi sujeitu ida hodi tranfere
ba sujeitu seluk
Atu
esplika simples no badak deit kona ba teze rua iha leten katak prátika ne’ebe
ema halo sempre husi ideolojia ida no ideolojia ne’ebe eziste sempre halo
transferensia husi sujeitu ida ba sujeitu seluk.
Simplesmente
teze rua iha leten fó analizasaun ona mai ita, entaun agora ita bele husu tamba
saidá mak aparellu Estadu ideolojiku nuudar instrumentu hodi hamate mentalidade
revolusionariu ?
Sim, aparellu Ideolojiku Estadu nu’udar instrumentu
kontra revolusionariu tamba kampaña ba ideolojia ne’ebe dominante husi klasse
superior sira hodi bolu klasse inferior sira atu sai sujeitu ne’ebe halo tuir
deit (sujeitu subordinator/segidor).
Signifika katak ideolojia bolu individu ka ema sai sujeitu.
Normalmente
aparellu Estadu ideolojiku halao nia funsaun ho ideolojia hodi bolu klasse
inferior sira sai disipulu ka sai estudante ba ideolojia tamba la iha ideolojia
se laos husi ema hodi koalia ba ema seluk. Tamba interasaun sosial ka
komnukisaun sosial (moralismu,romantismu,edukasaun formal, informal no non
formal, diskursu politiku, seminariu, nsst) neebe diariamente lao entre: mestre ho alunu, aman, inan ho oan ,padre, madre
no sarani, kolega ho kolega, elit politik ho povu sira, orador ho audientes
sira, nsst sempre haruka ita kontribui ba sistema borjuis neebe asegura klasse
superior sira nia interesse.
Ohin
loron luta ne’ebe aparellu Estadu ideolojiku halo, maka’as tebes. Luta ka
hejemonia ne’ebe mak aparellu Estadu ideolojiku halo liu husi ideolojia ho
intensaun atu kontra no hamate konxiensia politika revolusionariu ba luta de klasse hodi harii sosiedade foun sem
eksplorasaun husi ema ba ema. Tamba ideolojia neebe mak babain ita rona iha
sosiedade nia leet ka liu husi media sira sempre bolu ema atu halao nia kna’ar
ka lao tuir saida mak ideolojia hatete. Ida ne’e hatudu katak ideolojia nia
funsaun prinsipal ida mak halo rekrutamentu ideolojiku.
Sé mak
halo rekrutamentu no oinsá ?
Sim, ideolojia
ne’ebe mak semo ba mai iha sosiedade ho objetivu atu rekruta ema sai nia
Estudante ka segidor. Rekrutamentu nee halao atu hamate klasse inferior sira
nia krítika revolusionariu kona ba sistema ka Estadu. Tamba se ideolojia la
rekruta ema sai nia membru entaun sistema ne’ebe mak eziste hanesan kapitalismu
sei la halo reprodusaun. Argumentu badak ida ne’e atu haklean simples deit kona
rekrutamentu ideolojiku antes responde pergunta iha leten.
Agora
hau bele responde ona pergunta iha leten :
Aristoteles
hatete : ema nu’udar animal sosial no polítika. Signifika katak ema moris
labele haketak an ho nia maluk seluk, sempre moris hamutuk iha sosiedade ida
hodi halo aktividade ekonomika ka halo produsaun ba hakonu nia nesesidade
bazika, sekundaria no tersiaria. Iha parte seluk hanesan realidade hatudu katak
ema nia ezistensia sosial falun ka organizadu ho sistema polítika ida ka
hanaran Estadu. Iha sosiedade, relasaun entre ema ho ema ka relasaun
intersubjetividade sempre hakesi ho instrumentu ida atu haburas komunikasaun
sosial no interasaun sosial entre ema,instrumentu nee mak hanaran lingua. Tamba lingua nuudar instrumentu
de komunikasaun.
Husi
parágrafu iha leten hatudu katak rekrutamentu ideolojiku halo entre ema ho ema
iha sosiedade. Ema ho ema iha sosiedade mak rekruta malu sai sujeitu neebe atu
hakruuk ba ideolojia ka sistema neebe falun sira. Ideolojia ne’ebe deklara no
mostra husi ema ida ba ema seluk nu’udar instrumentu neebe atu halakon klasse
inferior sira nia konxiensia revolusionariu tamba ideolojia ne’e rasik
kontribui ba sitema ne’ebe estabelesidu no ideolojia nee kontra-revolusaun.
Ezemplu, muzika domin neebe ita rona, omilia
ne’ebé baibain rona iha igreja, filme sira neebe hatudu, moralismu neebe husi
inan, aman, kolega, mestre, elit politiku, nsst.
Ideolojia
hirak ne’e produtu husi sistema ne’ebe falun sosiedade ne’e ho objetivu atu
halo rekrutamentu ideolojiku ba sujeitu hodi labele konxiente katak nia klasse
ne’ebe oprimidu (kiak) husi opressor (riku) sira iha Estadu no
sistema ida nia laran. Tamba ideolojia rekruta ema atu halo tuir no ema ka
sujeitu nee rasik sempre foti asaun wainhra nia la konsiente katak ideolojia ne’e
kontra-revolusaun. Ezemplu : ideolojia ne’ebe
baibain relijiaun hatete katak moris ne’e maromak nia planu ka buat hotu-hotu
maromak hatuur ona ita tuir deit : Riku tamba Maromak mak hatete,kiak tamba
maromak mak hatete ,korupsaun tamba maromak mak hatete, salariu 115 $ tamba
maromak mak hatete, nnst maromak mak hatete. Ideolojia hirak ne’e halo klasse
kiak ka inferior sira la iha konxiensia polítika revolusionariu hodi kritika
nia moris ka sistema neebe falun nia.Tamba verdadeiramente laos maromak mak
planeia kondisaun hirak nee maibe produtu husi relasaun kontraditoriu entre ema
ho ema ba hala’o aktividade produsaun ekonomika iha sistema ida nia laran.
Ema ne’ebe mak la komprende no la krítika sistema ne’ebe
falun sosiedade tamba konsumu demaisadamente ideolojia modernismu, inkonsientemente
nia sai sujeitu ida ne’ebe uza ideolojia hodi rekruta ka bolu sujeitu seluk
hodi hakruk nafatin ba sistema.
Tan ne’e
rekrutamentu ideoljiku funsiona iha sosiedade nia laran, liu husi relasaun ema
ho ema ne’ebe eziste nuudar relasaun intersubjetividade.
X. Oinsá
klasse inferior sira luta hasoru ideolojia borjuis iha aparellu Estadu ideolojiku.
Esplikasaun
ida ne’e atu fó konxiensia polítika revolusionariu ba klasse inferior sira atu
luta iha ambiente aparellu Estadu ideolojiku, kontra interpretasaun klasse borjuista sira ka luta kontra filosofia
idealismu no kontra ka krítika ideolojia ne’ebe halo rekrutamentu liu husi
sujeitu ida ba seluk iha sosiedade. Ho objetivu atu nune’e klasse inferior sira
bele komprende sistema polítika no funsionamentu aparellu Estadu ideolojiku.
Signifika katak klasse inferior sira tenke hamosu pergunta ba nia realidade
katak : saida mak relijiaun koalia ne’e
atu liberta ita ka oprime ita, teoria ne’ebe hanorin iha eskola ne’e
instrumentu ba libertasaun ka opresaun, moralismu ne’ebe promove iha
fatin-fatin ne’e progressivu ka non-progressivu, justisa tuir lei hatete ne’e
los ka sala, diskursu politiku ne’ebe ita rona nee tebes ka lae, nsst .
Antes
atu responde pergunta temátika iha leten, permite hau hodi impresta teze husi
Lois Althusser neebe dehan :
Ideolojia la hatete nia an katak hau ideolojia borjuis, tamba
ne’e estudante marxista-leninista ne’ebe revolusionariu tenke hambrik sai husi
ideolojia hodi krítika ideolojia.
Estudante
marxista-leninista ne’ebe revolusionariu iha dever revolusionariu atu defende
klasse inferior sira iha luta ideolojika hasoru ideolojia klasse borjuis hodi
harii konxiensia de klasse no hamosu luta de klasse iha sosiedade tamba
ideolojia borjuis ne’ebe loron-loron halo hejemonia iha sosiedade nia le’et ho
objetivu atu dogmatiza no hipnotiza klasse revolusionariu sira atu hakruuk
nafatin ba sistema ka ba klasse superior sira.
Komunikasaun
entre ema ho ema iha sosiedade nu’udar sujeitu ne’ebe rekruta malu ka bolu malu
sai subordinator hodi foti asaun tuir saida mak ideolojia hatete ba
sira,ideolojia hirak ne’ebe ema rona no halo tuir nu’udar instrumentu ne’ebe
klasse superior sira uza hodi hadukur klasse inferior sira. Ezemplu : diskursu
politiku husi klasse superior ne’ebe baibain koalia kona ba justisa, kontribui
dezenvolvimentu sustentavel, interesse povu. Ideolojia hirak ne’e retorikamente
atu hatudu katak sira nia pozisaun nuudar mediator atu rezolve problema maibe
verdadeiramente sira sempre subar an iha ideolojia nia kotuk hodi hanehan
nafatin klasse inferior sira.
Ema ne’ebe
baibain halo diskursu sientifiku, koalia iha seminariu, halo omilia, nsst nee
konsidera nu’udar sujeitu rekrutador
tamba nia bolu ka rekruta ema hodi kontribui ka hakruuk ba ideolojia borjuista.
Ema ne’ebe halo diskursu ka komunikasaun seluk nee nu’udar ema neebe bolu ema
seluk nia naran ho ideolojia, hanesan mestre sira bolu estudante sira nia naran
iha eskola. Husi bolu naran nee, sujeitu neebe sente no rona xamada husi
sujeitu seluk, sempre hatete katak hau mak ne’e no iha momentu neeba kedan
sujeitu ne’e sai subordinator ba
ideolojia borjuis.
Atu
kontra ideolojia hirak ne’ebe bolu ita atu hakruuk, sujere ba estudante marxista-leninista
tenke hatene haketak an no hatuur nafatin nia pozisaun iha filleira klasse
inferior sira hodi kritika ideolojia ne’ebe mak klasse borjuista sira hatete
liu husi instrumentu oioin. Estudante marxista-leninista tenke analiza ho
filosofia materialismu,uza metodu dialektika no kritika ho revolusionariu ba ideolojia ne’ebe ita
rona ho tilun iha ambiente diskursu, seminariu, media, aktividade kultural no
desportiva, nsst.
Klasse
inferior labele dukur ba ideolojia no tenke deskonfia ho kritiku ba liafuan
sira ne’ebe mak lamenta husi sujeitu sira ne’ebe mak moris hamutuk iha
sosiedade ida. Tamba ho deskonfiasaun kritiku ida ne’e mak bele hamosu
konxiensia de klasse no luta de klasse hodi haburas kultura revolusionariu nu’udar
marxista-leninista ba dalan revolusaun hodi konstrui sosiedade foun sem
eksplorasaun husi ema ba ema ka sosialismu.
Klasse
inferior sira tenke luta makaas iha aparellu Estadu ideolojiku hodi kontra no
hakoi ideolojia borjuis no filosofia idealismu ne’ebe hakonu ema nia kakutak ho
hanoin utopiku ne’ebe mak sem komprovasaun. Klasse revolusionariu iha
responsabilidade máximu ba kontra-hejemonia ideolojika iha sosiedade nia leet.
Imaginasaun
abstratu sei domina ita nia kakutak no ita sei moris ho imaginasaun deit se
karik ita la konsege liberta aan husi ideolojia ne’ebe falun ita nia
mentalidade. Liberta aan husi ideolojia signifika ita tenke hatene ita nia
realidade material nuudar ema ne’ebe konkretu no moris ne’ebe konkretu.
KONKLUZAUN
Kapitalismu
nu’udar sistema eksplorador no eksploitador no nu’udar sistema
ekonomia-polítika ne’ebe hakesi diferensia,dezekilibriu,dezigualidade no
injustisa ekonómika no polítika iha relasaun entre ema ho ema iha sosiedade.
Rekezitu prinsipal ba sistema kapitalismu mak eksplorasaun mais value ka eksplorasaun mak fuan kapitalismu no sem
eksplorasaun kapitalismu labele eziste.
Sistema
ida nee mosu wainhira sosiedade hahu muda an husi feudalismu iha momentu klasse
borjuista sira hambrik iha nia kapital ka osan leten hodi harahun absolutista sira
nia ukun. Kapitalismu hahu hahoris klasse rua iha kampu ka ambiente ekonómika
ba halo produsaun hodi satisfas nesesidade umanu ne’ebe ilimitdu, klasse rua ne’ebe
eziste tan kauza husi direitu de
propriedade privadu ne’ebe polítika kapitalista hatuur liu husi lei ne’ebe
kria.
Direitu
de propriedade privadu hafahe ema ba sujeitu
nain no sujeitu laos nain. Sira
ne’ebe nain tamba iha kapital no iha
rekursus ekonómikus no iha poder polítiku no sira laos nain tamba la iha poder polítiku no la iha rekursu ekonómiku.
Obrigratoriamente sujeitu laos nain
tenke faan nia isin lolon (forsa de
traballu) iha merkadu kapitalista hodi bele aguenta moris nu’udar ema
umanu, situasaun ida nee halo nain
sira kontinua riku ba bebeik no laos nain
sira kontinua terus no kiak nafatin iha sistema kapitalismu.
Iha
sistema kapitalismu,Estadu pozisiona nia an nuudar instrumentu atu hakesi
nafatin klasse rua (kapitalista no
proletariadu) iha sosiedade tamba Estadu fó liberdade absoluta ba klasse
nain sira atu halo privatizasaun ba instrumentu de produsaun no rekursus
ekonómikus hotu no Estadu kria lei atu asegura nafatin klasse nain sira nia interesse iha ambiente
ekonómika. Tamba ida ne’e mak Marx define Estadu
nuudar instrumentu de klasse no opresaun.
Sistema ida ne’e mos reprodus nafatin nia ezistensia
tamba sem reprodusaun, sistema ne’e sei labele kontinua moris iha loron aban.
Tamba nee mak sistema kapitalismu reprodus : instrumentu de produsaun,forsa de traballu no relasaun sosial de
produsaun.
Kapitalismu
reprodus nia instrumentu de produsaun
liu husi investimentu bo’ot sira husi rai-liur no rai-laran. Investimentu hirak
ne’e liu husi lei borjuista neebe kria husi Estadu ho objetivu atu reprodus
nafatin sistema kapitalismu.
Kapitalismu reprodus forsa
de traballu liu husi remunerasaun neebe
hatur iha polítika kapitalista nian (kontratu). Remunerasaun ida nee nuudar
materia ida atu traballador sira reprodus nia an rasik no nia jerasaun produtor
sira.
Reprodusaun relasaun sosial de produsaun funsiona liu husi aparellu Estadu
ideolojiku no aparellu Estadu repressivu. Aparellu Estadu ideolojiku halao nia funsaun prinsipal ho ideolojia no funsaun sekundaria ho forsa atu hamasaun
no eduka ideolojikamente klasse laos nain sira iha aktividade produsaun no
aparellu Estadu repressivu halao nia funsaun
primaria ho forsa fízika no funsaun
sekundaria ho ideolojia hodi eduka fizikamente klasse laos nain sira hakruk
ba klasse nain sira.
Aparellu
Estadu ideolojiku mak hanesan : Igreja, eskola,
familia, media, nsst. Aparellu Estadu repressivu mak hanesan : polisia, militar, prizaun, nsst.
Diferensia prinsipal entre aparellu rua nee mak : aparellu Estadu ideolojiku
eziste ho status privadu no kompostu
husi pluralidade institusional no
aparellu Estadu repressivu ho status
públiku no úniku. Diferensia
seluk mak aparellu Estadu ideolojiku halao funsaun ho ideolojia no aparellu Estadu repressivu halao nia funsaun ho forsa fíziku.
Aparellu rua ne’ebe eziste nuudar produtu husi
sistema kapitalisme ne’ebe halao servisu atu reprodus nafatin sistema
kapitalismu. Aparellu rua ne’e sempre servisu ba rezultadu ida deit mak : haburas ka hametin relasaun sosial de
produsaun kapitalista no eksplorasaun.
Aparellu
Estadu ideolojiku mos nu’udar instrumentu kapitalista neebe atu hamate jerasaun
sira nia mentalidade revolusionariu no konxiensia de klasse ba luta de klasse
hodi harii sosiedade sosialismu.
Tamba
ida ne’e aparellu Estadu nu’udar fatin atu halo luta ideolojiku. Estudante
marxista-leninista tenke luta maka’as hasoru ideolojia borjuista no filosofia
idealismu neebe domina sosiedade agora. Estudante marxista-leninista tenke
hatene krítika nia realidade no hatuur klaru nia pozisaun revolusionariu hodi
defende klasse inferior sira ba hadau no harahun sistema ne’ebe oprime nafatin
klasse inferior sira.
Klasse
inferior sira tenke halo koreksaun no koleksaun krítiku ba liafuan sira ne’ebe
konsumu iha sosiedade. Husi prátika revolusionariu ka kultura revolusionariu
hirak ne’e mak bele hamosu konxiensia de klasse, luta de klasse no
revolusaun. 28-07-2019Maxi Seixas